Minu suuline „test“ toimus planeeritud päeval st siis neljapäeval, 12. augustil. Sain eelmisel päeval kaks teemat ettevalmistamiseks: meie pulmad ja matusekombed Eestis. Võiks küsida, et miks sellised Paapuale nii kauged ja võõrad teemad? Põhjus selles, et oma kultuuris toimuva selgitamine teise kultuuri esindajale ja seda võõras keeles näitab hästi, kuivõrd on keeleõppija võimeline omandatud sõnavara kasutama. Kui räägiksin kuulajale tuttavast kombest, mõistaks ta mind nö poolelt sõnalt aga võõra kombe selgitamisel sellist võimalust lihtsalt ei ole.
Testi ajal oli kohal minu hindaja ja kohalik naine Aina. Tema oli siis minu tähelepanelik kuulaja :). Kõigepealt rääkisin mina meie pulmadest ja tema jutustas selle ümber oma sõnadega. Siis rääkis tema ühe loo Paapua kommetest ja mina tõlkisin selle inglise keelde. Siis oli jälle minu kord rääkida ja temal kuulata ning hiljem jälle vastupidi. Kokkuvõttes saime üksteisest täitsa hästi aru :). Ja hindaja jäi ka rahule. Mina märkasin ühte meie kultuuride vahelist erinevust: Ainal oli palju lihtsam minu jutu sisu meelde jätta ja ümber jutustada kui minul, kuna ta on harjunud asju meeles pidama. Mina olen kultuurist, kus paljud asjad kirjutatakse üles ja nii ei ole ma harjunud suurt midagi meelde jätma. Ainat kuulates sain temast hästi aru aga kui ümberjutustamise aeg käes oli, tekkisid lüngad...
Gerolfi keeleoskuse hindamine toimus hindaja soovil reede asemel esmaspäeval. Temale anti teemadeks poliitilised parteid Saksamaal ja surnute vaimudega suhtlemine. Viimane oli küll rohkem Paapua kultuurile lähedane teema, kuid paapualaste maailmaildi mõistmiseks oluline teema. Gerolfit kuulas kohalik mees Pangwa, kes siis ka oma jutud talle rääkis. Ja nemadki said üksteisest kenasti aru :)!
Kirjaliku ja suulise „testi“ tulemused olid meie jaoks rõõmustavad: olime mõlemad keeleoskuses tublisti edasi liikunud. Gerolf on väga lähedal proficient ehk vilunud tasemel ja mina olen selle taseme algastmel. Tänu Jumalale Tema abi eest!
Vahel tundub, et keeleõppe alguses oli palju lihtsam arengut näha ja nüüd tuleb palju rohkem iga väikese sammu võrra edasi liikumiseks pingutada. Praegu oleme sellises seisus, et suudame end kuulajatele selgeks teha, kuid meie jutt kõlab siiski veel väga võõrapärasena. Seega järgmine väljakutse on õppida rääkima nii nagu inimesed siin räägivad ning võtta omaks ka nende miimika, hääletoon, kehakeele jne. Ja muidugi tahame õppida ka kohalikku kultuuri palju sügavalt ja põhjalikumalt tundma.
Lisan siia mõned pildid teisipäevasest käigust lähedalolevasse Rodga külla...
Lihtsalt hoov ja sügiseselt raagus puud
Kena maja
Uus ja vana!
Külavaheteel toimuvad teetööd, millele peaks järgnema veetorude paigaldamine ja elektriliinide vedamine külla! (Nii vähemalt on lubatud kohaliku valitsuse poolt.)
Väike tõsine tütarlaps
Poisid nagu poisid ikka!
Homme, st reedel sõidame Paapua suuruselt teise linna Lae´sse koos ühe Ühendriikidest pärit abielupaariga. Nad lähevad külla naise vanematele, kes seal elavad ja töötavad (mõlemad on umbes 80 eluaasta ringis!!!). Meie lihtsalt kasutame võimalust näha Paapuat veidi laiemalt. Sõidame tuttavate autoga, teekond on 300 km pikk, kulgeb mööda Paapua Uus-Guinea Highwayd (ehk tähtsaimat maanteed) ja kohale peaksime jõudma umbes 5 tunniga. Eks näis.... ;)!
No comments:
Post a Comment