28. august Nii väike lennuk!!!

"Appi! Nii väike lennuk! Ja meil tuleb varsti sellega lennata.... " Just nii ma mõtlesin kui paar nädalat tagasi pildil olevat lennukit nägin!

NTM misjonärid töötavad Paapual sageli kohtades, kuhu pääseb ligi ainult lennuki või helikopteriga (alternatiiv on mõnepäevane matkamine mööda metsikut maastikku). Seetõttu on organisatsioonil oma lennumasinad ja angaar ning muidugi ka lendurid ja muud tegelased, kes turvalise lendamise võimalikuks teevad.

Angaaris on käsil helikopteri ja lennuki parandamine

Meil on siis võimalus ühte lennumasinatest järgmisel kolmapäeval proovida. Sõidame kuuks ajaks Simbari hõimu. Seal töötab kolm misjonäri: abielupaar ja vallaline naine. Meie minek on osa keele- ja kultuuri tundmaõppimise programmist. Muidugi saame ka hea ülevaate sellest, mida siis misjonärid ikkagi hõimus teevad. Kuigi piibli tõlkimine alles käsil, on Simbaris juba ka väike kogudus. Kõigest sellest saan hiljem täpsemalt kirjutada. Kuid mitte enne kui jälle misjonikeskuses oleme, kuna kohapeal on internetiühendus limiteeritud. Saame tõenäoliselt meile lugeda, nii et kirjad, sõnumid on väga teretulnud ja aitavad meil tunda, et me ei ole maailmas päris ära lõigatud. See on meie jaoks esimene kogemus olla nii kauges ja eraldatud kandis...

Viimastel päevadel oleme tegelenud ettevalmistustega hõimukülas elamiseks. Kogu vajalik söögikraam tuleb kaasa võtta, kohapeal saab heal juhul ainult juurvilju osta (hetkel on kuiv periood ja põllusaadustega on raske). Aga kui palju ja mida siis täpselt kaasa võtta… vot see on alles pähkel! Pidasin nõu teiste misjonäridega, tegin ühe nädala näidismenüü ning püüdsin siis selle järgi arvestada. Eks pärast näis, kas oskasin õigesti arvestada! Kui ei osanud, siis langetame kaalu ja kui võtame liiga palju sööki, siis vastupidi. Tagasi ma sööki väga tuua ei taha, kuna lennukit kasutades maksame iga kilo eest, mis meiega kaasas on ja tegelikult ka oma kehakaalu kilode eest, nii et ma ei teagi, kas kaalus juurdevõtmine ikka kõige parem lahendus on :)! Oleme tänulikud, et peale söögikraami peame kaasa võtma ainult oma isklikud riided jmt, sest kohapeal on olemas nö külalistemaja kõige vajalikuga (voodipesud, toidunõud jne). Selles elasid varem samuti misjonärid, kes praeguseks on hõimust lahkunud ja töötavad misjonikeskuses.

Ootame seda aega suure põnevsuega! Oleme kuulnud, et sealsed usklikud on väga külalislahked ning alati rõõmsad kui uued inimesed tulevad. Omavahel räägivad nad muidugi hõimukeelt, kuid paljud oskavad ka pidzin inglise keelt. Nii et saame nendega suheldes palju keelepraktikat. Võimalik, et seal toimub ka meie viimane keeleoskuse hindamine, kuid see ei ole veel päris kindel. Igal juhul palvetage palun, et õpikisime palju juurde.

Järgmise kirjutamiseni umbes kuu aja pärast ehk oktoobri alguses... Ja muidugi HEAD UUE KOOLIAASTA ALGUST KÕIGILE ÕPPIJATELE JA ÕPETAJATELE!