No nii! Nüüd siis joudsime lopuks nii kaugele, et blogi on loodud ja voib esimesed laused siia kenasti kirja panna! Päris ausalt - me ei tea, kuidas see edasi areneb ja kas üldse areneb. Oleneb paljudest asjaoludest aga eriti sellest kas praegune netiühendus mul postitamist jätkata lubab. Igatahes tore oleks kui saaksime peret, sopru ja sugulasi meie eluga Paapua Uus-Guineal kursis hoida ja aeg-ajalt mone pildi ka välja panna. Esmalt paneme siia kena pildi joulutähtedest. Need on siin veidi suuremad kui meie jouludeaegsed potililled :)!
Teine pohjus, miks me tahame blogi pidada on lihtsalt soov koigi armsate inimestega mingil viisil ühenduses olla (mina küll kirjutan aga Gerolf toetab seda ideed väga!). Blogi ei ole muidugi koige isiklikum suhtlusvahend aga parem siiski kui mitte midagi. Koigile isiklikult kirjutada ei ole lihtsalt ajaliselt voimalik. Lugejatepoolsed motted, kommentaarid ja ka küsimused on väga teretulnud! Nii tekib loodetavasti kahepoolne suhtlus, mis aitab meil tunda, et me ei olegi nii väga kaugel armsast kodumaast :)!
Paljud teist palvetavad meie eest, mille eest oleme tohtult tänulikud! Blogis väljapandav aitab teil vast ka paremini ette kujutada, kuidas me siin elame ja millega tegeleme ning siis ka teadlikumalt palvetada. See on siis kolmas pohjus, miks blogimisega tegeleme.
Neljas pohjus on see, et mina soovin oma eesti keele oskust säilitada... päris tosiselt... vahel tunnen, et inglise keeles rääkimine ja kirjutamine on lihtsam ja ega see mulle ei meeldi! Panen tähele, et kasutan juba liiga palju inglise keelest üle voetud väljendeid ja grammatika kipub lonkama. Pidzin inglise keele oppimine lisab veel ka selle keele mojutused. Ei tahaks mitte ,et kui tulen tagasi Eestisse, siis arvate, et suhtlete välismaalasega :)! Eestlane olen ja eestlaseks jään!
Aa, üks asi veel... blogimise reeglitest, kui sellised asjad üldse olemas on, ei tea me mitte midagi! Nii, et olge meiega kannatlikud ja saatke oma kommentaarid, kui miski päris viltu peaks minema. Tänan!
Selleks korraks koik!
Tere armsad,
ReplyDeletePalju õnne blogi loomise puhul! Põnev on lugeda ja mõnus on pilte suurelt vaadata. Isiklikult saan ka keele säilitamise vajadusest hästi aru, sest isegi siin Eestimaal kipub 2-keelses peres grammatika ununema ja isegi sõnad, mida iga päev ei kasuta. Kummaline, et keel, mida oleme sünnist saadik õppinud, ei püsi samamoodi nagu jalgrattasõit või ujumisoskus.
Igal juhul, jõudu teile - olgu see blog rõõmuks ja inspiratsiooniks paljudele! Jään ootama uusi postitusi!
Pille
This comment has been removed by the author.
ReplyDelete