12. juuli Konverentsi muljed

Konverentsil käidud! Püüan ponevast nädalavahetusest fotode abil väikese ülevaate anda.
Reis algas neljapäeva hommikul Goroka turu lähedalt PMV-de peatusest. Olime seal kell 8:10, kuid buss väljus lopuks alles kell 9:05. Vahepeal käisime kütust votmas ja tiirutasime niisama ringi reisijaid otsides. Aga lopuks asusime teele ja reis kulges sujuvalt. Kundiawassse joudsime kell 11:15 paiku.

PMV-de peatus Gorokas

Meie PMV

Soitsime mööda Highlands Highway’d, mis on PNG üks vähestest korralikumatest maanteedest. Läbisime umbes 80 km. Suurem osa teest on asfaldiga kaetud, kuid paaris kohas on üks teepoolest puudu ja umbes 15 km on lihtsalt kruusatee. Üks koht, kus joevesi on teest jagu saanud, oli ka päris vaevaliselt läbitav.

Poolel teel tehti peatus maanteeäärse turu juures, mis just Highway’l reisijate jaoks tegutsebki. Kui me kohale joudsime tostsid müüjatädid lokketel asuvatest pottidest punase nahaga vostid letile ja kui me liikuma hakkasime panid allesjäänud vorstid jälle kenasti tagasi. Lisaks sai osta värskeid ja praetud banaane, pontsiku moodi pallikesi, kommi, igasugu karastusjooke (neid hoitakse külmakastides külma vee voi jäätükkide sees). Just enne bussi liikumahakkamist avastas üks reisija, et äsja ostetud vorst ei lohna enam väga hästi ja tottas seda müüjale tagasi viima aga selleks ajaks oli müüja (targu) juba kuskile mujale midagi toimetama läinud. Reisjate ja turumüüjate vahel tekkis päris äge sonavahetus... Lisaks inimestele jalutas turul ringi üks kits ja paar tursket siga.

Kundiawas kohtusime tuttava misjonäriga, kes meid konverentsikohta viis. See ots oli vast ainult poole tunni pikkune ja kulges mööda korralikku asfalteeritud teed, kuigi see ei olnud enam Highway.

Pean tunnistama (kuigi püüdsin end koigeks ette valmistada), et konverentsikohale joudes oli minu jaoks oluline küsimus, et kus ja kuidas me ööbime (Gerolfi taluvuspiir on veidi teise koha peal :) ). Ma olin varem kuulnud, et magame toenäoliselt koos koigi teistega konverentsi jaoks ehitatud suurtes telkides. Tänu Jumalale, meie jaoks oli siiski väike majake, mida jagasime ühe teise misjonäridest abielupaariga. Selles oli üks tuba ja... ei midagi muud. Ei vett ega elektrit, mis on PNG-l väga tavaline. Välikäimla asus mingi 25 m kaugusel ja koosnes neljast banaanilehtedest punutud seinast, kotiriidega kaetud uksest, august, vabast vaatest taevasse ja nurgas kasvavatest tomatitaimedest (punaste tomatitega!)

Meie elasime parempoolses majakeses

Gerolf majas puhkamas


Pesuruum meie maja korval


Välikäimla

Kui olime end sisse seadnud saime mahti ülejäänud konverentsikohaga tutvuda. Kogu üritus toimus kohaliku koguduse maja lähiümbruses. Kogudusele oli tehtud juurdeehitus – väga pikk telk, mis koosnes sinisest kilest katusest, banaanilehtedest punutud seintest ja kuiva heinaga kaetud porandast. Hoonel oli kaks funktsiooni: konverentsisaal ja magamisruum. Lähedal olid veel moned väiksemad samasugused hooned. Korraldajad olid ehitanud ka koha, kus jutlustaja rääkis ehk kantsli ja köögi ning välikäimlad.

Paremalt: kiriku katus, ajutise telgi katus ja kantsel

Kirik ja osa telgist teiselt poolt vaadatuna

Köök

Naised maguskartulit koorimas (kuiva rohu all on peidus maguskartulid)

Lokkepuude varu köögi jaoks

Rahvas söögijärjekorras ja söömas

Üks väike magamistelk

Välikäimlad

Koosolekud toimusid hommikuti ja ohtuti. Kohal oli kaks peakonelejat – üks Paapualt ja teine Uus-Meremaalt (endine misjonär). Nii nagu vast kogu maailmas lauldi koosolekute alguses ja lopus, palvetati ja kuulati piiblisonumit. Vahepeal tulid ette erinevate hoimude laulugrupid ja laulsid nii pidzin inglise kui ka oma kohalikus keeles. Hämmastav kui sarnane ja samal ajal erinev voib miski olla – üle kogu maailma kogunevad usklikud samal viisil ja opivad koos sellest samas Piiblist, kuid samas on see kontekst ja keel, milles seda tehakse, nii erinev. Sellel konverentsil oli kohal vähemalt 7 erineva hoimu inimesed, kel koigil oma keel ja kultuur, kuid südames usk samasse Jumalasse. Monedel neist hoimudest ei ole veel tervet omakeelset Uut Testamentigi (rääkimata Vanast Testamendist). Nii oli näha, kuidas monedel oli kaasas terve ports erinevaid raamatuid ehk siis Uue Testamendi osi, mis erinevatel aegadel tolgitud ja trükitud. Päris raske ette kujutada, et tuleksime Eestis kogudusse ja tassiksime kaasa hulga erinevaid raamatuid ühe tervikliku Piibli asemel, mis meil on! On toesti pohjust Jumalat tänada ... ja piiblitolkijate eest palvetada!

Kantsel

Koosolekutelk (ja magamisruum) seestpoolt

Ühe koguduse laulugrupp

Koosolekute vaheaegadel suhtlesime inimestega ja see oli väga rikastav mitmes mottes – saime pidzin inglise keelt harjutada ja samas toredate inimestega tutvuda. Mulle ei meeldi niisama istuda ja juttu puhuda... nii jätkasin siis oma bilumi ehk traditsioonilise Paapua koti tegemist. Joudsin selle peaaegu valmis, st kotisuu tegemiseni ja vajasin selleks kohalike naiste nou ja juhendamist. Üks Monika nimeline naine tuligi mulle lahkelt abiks.

Käisime ka konverentsil osalejate pesemiskohta vaatamas. See asus mingi 500 m allamäge joe ääres. Seal pesti nii ennast kui ka oma nousid ja pesu. Samas lähedal oli ka oja, kust joogivett üles konverentsikohta tassiti.

Selleks korraks koik! Küsimused ja kommentaarid on teretulnud!